Ajalugu

Ukraina ajalugu ja kultuur

Ukraina riikluse ajalugu on väga pikaajaline ja on saanud alguse Kiievi-Vene loomisest. Suured vürstid hoolitsesid maade heaolu eest, korraldasid aktiivset koostööd ja diplomaatilisi suhteid Euroopa riikidega. Kiievi-Vene on külastanud palju suursaadikuid ja kaupmehi ning isegi vürstid omasid kauplemissuhteid Euroopa riikidega. Ajaloolased jagavad Kiievi riigi olemasolu kolme perioodi. Üks olulisemaid sündmusi Kiievi-Vene riigis on ristiusu ilmumine 988.aastal, mis mõjutas rohkesti riigi kultuurielu.
Tohutu mõju diplomaatiliste suhete ja hariduse arengus avaldas Vürst Jaroslav Tark. Jaroslav Tark hoolitses välispoliitika eest. Sõda Bütsantsi riigiga lõppes Jaroslav Targa poja Vsevolodi abielu sõlmimisega Konstantinoopoli keisri tütrega. Vürsti tütred olid abielus Euroopa aktiivsete tegutsejatega. Näiteks Elizabeth oli koos Norra kuninga pojaga, Anastasia — Ungari kuningaga. Tark ja andekas Anna abiellus Prantsusmaa kuninga Henry I-ga, mille tagajärjeks oli tema juhtpositsioon riigis. Kiievi-Vene kultuur pürgis Euroopa suunas.

Selle perioodi asemele tuleb viibimine Leedu Suurvürstiriigi koosseisus. 14. sajandil leidis aset Vene ühinemine leedulastega. Kuigi need rahvad omavad erinevaid traditsioone ja kombeid, maade inkorporeerimine toimus suuremate sõdadeta. Valitsejaks sai vürst Vytautas. Sel perioodil iseloomustab ukraina kultuuri kirikute ja koguduste rajamine, kirikumuusika areng ning koolide ehitamine.

Peale seda saab vaadelda väga huvitavaid fakte meie ajaloos. Ukraina territooriumil Dnepri lähedal moodustus sõdurite selts- kazaki. Bogdan Hmelnitski, ülestõusude juht Poola vastu, on loonud uue Ukraina riigi — Hetmanate. Omati oma vapp, traditsioonid, inimesed olid haritud, teadlikud Euroopa kultuuri ajaloost. Õigeusk oli peamine religioon Hetmanates. 17. sajandil oli ehitatud võimas Kiievi — Mohyla Akadeemia. Akadeemia, mis omab rahvusvahelist tunnustust ka tänapäeval. Hakkas levima barokne arhitektuur, muusika, kunst.

Aga kauaaegne vastuolu tugevate riikide — Türgi, Moskovschina ja Rzeczpospolita viisid Ukraina nõrgenemiseni. Aja jooksul sattus riik Venemaa impeeriumi võimu alla. Kogu Ukraina territoorium jagati provintsideks. Sel ajal toimus ka tööstuslik pööre. Tekkisid tehased, mis tõid palju uusi töökohti. Juba 18.sajandil tekkisid uued tööstusharud — insener, töötajad kivisöega jne.
1814. aastal sündis ukraina rahva geenius – Taras Ševtšenko. Muidugi olid ka teised populaarsed Ukraina kirjanikud: I.Kotlyarevsky, Gulak-Artyomovsk, G. Kvitka. Oluline saavutus olid Harkivi ja Kiievi ülikooli avamine.
20.sajandi alguses loodi Ukrainas Ukraina Rahvavabariik. Peamine võim oli Kesknõukogul, mida juhtis Mihail Grushevsky. Praegune valitsus on keskendunud Euroopa poliitikale. Kõik püüavad saavutada Ukraina riigi sõltumatuse. Sel ajal on välja antud palju trükiseid, artikleid, aktiivselt arendati rahvuslikku kirjandust. Rajati «Noor teater» Lesya Kurbasa käe all.
Siiski, ukrainlased ei saanud vabaneda Moskva ülemvõimust. 1922 kuulutati liitriigi loomine- Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Ukraina viibimine NSV Liidus oli üsna raske. Ukrainlased on kannatanud palju repressioonide, nälja ja tagakiusamise all. Suureks katsumuseks Ukrainale oli ka Teine maailmasõda, kus ukrainlastel tuli võidelda erinevates armeedes, mis sageli toetasid võõraid huve. Peale sõda oli palju Nõukogude-vastast tööd. Kõige olulisemad aktivistid: Nikolay Zerov, Vasili Stus, Lina Kostenko ja lavastaja Les Tanyuk filmitegija S. Paradžanovi.

Pärast aastatepikkust võitlust, Ukraina võitis ja sai iseseisvaks. 24. august 1991 kuulutati Ukraina sõltumatusest. Seejärel toimus presidendi valimine ja põhiseaduse jälgimine. Teisisõnu, ukrainlased on võtnud tee oma riigi moodustamiseks.
Ukraina järgib demokraatiat ja Euroopa poliitikat: 1994 aastal on Ukraina sõlminud partnerluse ja koostöö Euroopa Liiduga. Vaatamata surve ja sõjalisele ohule Venemaa poolt, 2014 aastal sõlmis Ukraina lepingu Euroopa Liiduga ühinemisest. Alates 2017 aasta juunist kehtib Ukraina kodanikel viisavabadus Euroopaga. Kõik see tugevdab ukraina rahva otsusekindlust, majanduse stabiilsust, poliitikat, väärtusi ja kultuuri.